Jagame tippkeskuse liikme Triin Reitalu mõtteid Paide Arvamusfestivali arutelult „Looduse taastamine: Eesti soode tõde ja õigus?“.
Paide Arvamusfestivali arutelu looduse taastamise üle. Foto autor: Katariina Kuusaru.
- Looduse taastamise eesmärk ei ole teha midagi täpselt selliseks, nagu see oli sada või tuhat aastat tagasi. Keskkond ja kliima on muutunud ning mineviku kooslusi ei ole võimalik üks ühele tagasi tuua. Seega pole meil võimalik ammendunud turbaalasid kiirelt uuesti rabadeks muuta, küll aga saame seal taastada veetaseme ja luua veetaimedele, putukatele ja lindudele taas sobivad elamistingimused.
- Taastamine ei ole lihtsalt juhuslik katsetamine. Teadmised ökoloogiast, hüdroloogiast ja veerežiimidest on piisavalt head, et paljusid tulemusi üsna hästi ennustada. Kui näiteks luhaalalt võsa maha võtta ja niitma hakata, siis me teame üsna kindlalt, et sinna hakkavad tagasi tulema luhataimed ja linnud. Taastamistöödes on küll veapiire ja ebakindlust, kuid see ei ole katse-eksituse meetod.
- Üks taastamistöödesse investeeritud euro võib ühiskonnale tagasi tuua 8–38 euro väärtuses kasu. Samas on oluline mõista, et see kasu ei pruugi jõuda otse ühe ärimehe või maaomaniku taskusse. Tegemist on laiemate ühiskondlike hüvedega, nagu puhtam keskkond, parem vaimne tervis, tugevam immuunsus ning võimalus looduses viibida.
Mõned kõnekad numbrid arutelust:
- viimase saja aasta jooksul on Eestis soode pindala vähenenud kolm korda;
- puisniitude pindala on vähenenud tuhat korda;
- põlismetsad moodustavad meie metsadest vaid kaks protsenti.
Arutelu korraldas Eestimaa Looduse Fond.
Kuula ja vaata ELFi korraldatud arutelu järele siit: