Tippkeskuse maastike elurikkuse töörühma juht Aveliina Helm rääkis eelmisel nädalal kaasa RMK podcastis „Elupaikade hääled“. Koos RMK looduskaitsespetsialisti Bert Holmi ning pärandkoosluse hooldaja Martin Kruppiga arutleti pärandniitude tähenduse, taastamise ja hoidmise üle.
Vasakpoolsel pildil Nedrema puisniit. Aveliina portreefoto autor Brit Maria Tael.
Aveliina mõtteid Podcastist:
Pärandniitude all mõistetakse meie looduse kõige väärtuslikumaid poollooduslikke elupaiku, spetsiifilisi niidukooslusi, mis ulatuvad nii luhtadest, rannaniitudest kuni loopealsete ja puisniitudeni. See termin kajastab ka pikka-pikka ajalugu, mida need niidud endas hoiavad.
Pärandniidu liigid tekkinud miljonite aastate vältel, olles harjunud sellega, et metsikud rohusööjad hoiavad maastiku avatuna. Nüüd pakume inimestena justkui evolutsioonilist teenust niitmise ja karjatamise näol, et need liigid meie maastikes edasi püsida saaksid.
Puisniidud on Eesti kultuurilises mälus üks väga kiiresti ununenud maastikunähtus. Sada aastat tagasi oli suure osa talude taga või lähedal mõni puisniit, tänaseks on meil järel vähem kui kaks protsenti sellest kunagisest levikust. Praegusel ajal näivad meie jaoks normaalsed vaid täitsa lagedad või päris metsased alad. Sellised vahepealsed maastikud, nagu seda olid puisniidud, on peaaegu täiesti meelest läinud, millest on kahju.
Pärandniitudel elavad ligi pooled Eesti kaitsealustest liikidest, orhideedest liblikate ja põllulindudeni. Viisteist aastat tagasi olime Eestis olukorras, kus pärandniidud olid sõna otsesest mõttes hävimisohus. Hetkel on tublid sammud taastamise näol käivitatud ja meil on tõesti tugev maakogukond, kellel on oskused, vahendid ja kes tahavad maal karja pidada ja heina teha. Samas tuleb ka tagada, et need tegevused jätkuksid ja et inimesed maal jätkuvalt tahaksid ja saaksid pärandniite edasi hooldada.
Ühiskonnas on arusaam pärandniitude olulisusest loodusele endiselt vähene. Miks muidu näeme selliseid üleskutseid, et lõpetame pärandniitude hoolduse üleüldse ära, milleks seda Eestis vaja on, see ainult raiskab raha, metsastame parem ära. Ma loodan, et teadlikkus pärandniitude olulisusest järjest kasvab. Kutsuksin üles külastama Eesti puisniite, näiteks Nedrema puisniitu, Laelatu puisniitu ja Tagamõisa puisniitu, mis on ajalooliselt tohutu väärtusega paigad ja kus igaüks võiks vähemalt korra elus ära käia.
Kuula episoodi järele siit.