3.–8. mail osalesid meie tippkeskuse liikmed EGU General Assembly 2026 konverentsil Viinis. Tegemist on ühe maailma suurima geoteaduste kohtumisega, mis tõi sel korral Viini kokku üle 20 000 teadlase.
Tippkeskuse teadlased konverentsil.
Kuno Kasak, Isaac Okiti, Kadir Yildiz, Joosep Truupõld, Jürgen Sarjas, Arathi Biju ja Marili Sell keskendusid oma ettekannetes küsimustele, mis puudutavad otseselt ka Eesti maakasutust: kuidas mõjutavad kuivendamine, märgalade taastamine ja mullas aset leidvad protsessid kasvuhoonegaaside heidet, vee kvaliteeti ning ökosüsteemide toimimist.
Olulisi väljavõtteid meie teadlaste ettekannetest:
- Turba- ja märgalad toimivad suurte süsinikuvarudena, kuid kuivendamine võib muuta need süsiniku sidujatest hoopis kasvuhoonegaaside allikateks.
- Kuivenduskraavide hooldus mõjutab oluliselt kraavivee kvaliteeti ja neist vabanevate kasvuhoone gaaside kogust.
- Märgalade taastamine aitab parandada vee kvaliteeti ja toetada loodusliku veerežiimi taastumist, kuid taastumise mõju sõltub palju kohalikest tingimustest.
- Kliima soojenemise ja kuivema õhu mõju puudele saab paremini analüüsida siis, kui vaadata koos nii maapealseid kui ka maa-aluseid protsesse, eriti peenjuurte rolli.
- Peenjuurte kasvudünaamika mõjutab nii mulla kui ka kogu ökosüsteemi hingamist isegi siis kui ökosüsteemi süsinikubilanss on tasakaalus.
Just selliste teadmiste põhjal saab teha targemaid otsuseid, mis aitavad kujundada meie maakasutust jätkusuutlikumalt ja loodusega paremas kooskõlas.