Tartu Ülikool rohenädala raames toimus esmaspäeval teadlaste aruteluring „Kellele on vaja looduskaitset?“, kus vahetas mõtteid ka tippkeskuse maastike elurikkuse töörühma liige Merle Karro-Kalberg.
Aruteluringi modereeris Maie Kiisel.
Aruteluringis osalesid lisaks veel Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse ja loodushoiu lektor Eva-Liis Tuvi, Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull ja Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia kaasprofessor Priit Zingel.
Olulisi mõtteid arutelust:
Me peaksime eristama üksteisest mõisteid “looduskaitse” ja “looduse kaitse”. “Looduskaitse” kokku kirjutatult tähendab inimeste jaoks sageli lihtsalt mingisugust riiklikku institutsiooni, mida ei mõisteta ja millele sageli vastandutakse. Kui me räägime “looduse kaitsest”, siis see kõlab kohe kuidagi kodusemalt ja lähedasemalt.
Kuigi linnad moodustavad umbes 3% kogu maakera pindalast, siis tarbivad need 70% kogu maakeral toodetavast energiast. Säästlikumalt elamiseks tuleks keskenduda just linnade enrgiakulule ja looduslikud lahendused aitavad linnade energiavajadust kõvasti vähendada. Üleliigset vett ei ole alati vaja torusse ajada, vaid seda suudavad efektiivselt imada ka rohealad ning linnade jahutamiseks saab kasutada ka varju pakkuvaid puid. Ja siinkohal ei piisa sellest, et meil on üks looduskaitseala kuskil linnast väljas, sest see ei aita meid linnasiseste probleemidega toimetulekul.
Igaühe looduskaitse üks väljendusviis on see, et kõik, kel on natukenegi maad, jätku sellest üks osa pärismaisele kooslusele kujuneda. Ka linnas saab lasta kooslusel pikemat aega kujuneda ning liikidel omavahel sobituda. Lisaks saab igaüks linnas ka lihtsalt elurikkaid alasid rohkem tolereerida ja juba seeläbi linnade looduse kaitsesse panuse anda.
Üks levinud müüt on, et Eesti linnad on ju päris rohelised. Linnulennult vaadates võib see tõesti nii tunduda, kuid näiteks putuka tasandil on pilt hoopis teistsugusem. Tegelikult on seis päris kurb: linnades on küll suuremaid puid, kuid nende all on tihti vaid muru ja muld. Kuigi suured puud on meie linnades suureks väärtuseks, siis elurikkuse seisukohalt on oluline ka see, mis on puude all.
Vaata arutelu järele siit: