Meie maastiku elurikkuse töörühma liige Merle Karro-Kalberg rääkis „Ökoskoobi“ saates sellest, kuidas saab linnaruumis elurikkust toetada.
Tippkeskuse maastike elurikkuse töörühma liige Merle Karro-Kalberg. Foto autor: Luisa Greta Vilo.
Mõned Merle mõtted saatest:
- Seal, kus mullas on piisavalt looduslikku seemnepanka, aitab harvem niitmine tagasi tulla liikidel, kes sagedast niitmist ei talu. Samas tuleb uuemates parkides elurikkuse taastamisele teadlikult kaasa aidata, tuues sinna näiteks pikaajaliste rohumaade mulda ning luues doonorlaike Eesti looduslikelt niitudelt kogutud seemnetega.
- Niidetud muru võiks kutsuda ka roheliseks kõrbeks – seal kasvavad vaid üksikud taimeliigid ning see pakub tolmeldajatele vähe toitu. Seevastu ohakad, nõgesed ja paljud teised taimed täidavad olulist ökoloogilist rolli: näiteks on nõges hädavajalik mitmele liblikaliigile ning ohakas oluline toidutaim paljudele tolmeldajatele.
- Aeg-ajalt tasub endalt küsida, miks mõni taim meile kole tundub. Kui mõista, mida üks või teine liik loodusele pakub, võib muutuda ka meie ettekujutus ilusast linnahaljastusest.
- Kuigi puugihaigused on tõsine teema, ei ole praegu teaduslikke tõendeid, et kõrgem hein tähendaks automaatselt rohkem puuke. Tartus tehtud uuringus leiti linnast vaid üksikud puugid ning seost vähem niidetud alade ja suurema puugiohu vahel ei leitud. Lisaks aitab puugiriski vähendada see, kui käigurajad ja nende servad on niidetud.
Kuula saateosa järele siit.