Riigikogus toimus 27. märtsil konverents “Et mets ei läheks metsa”, kus arutleti põhjalikult Eesti metsade elurikkuse, majandamise ja tuleviku üle. Konverentsil kõnelesid ka tippkeskuse ökosüsteemse majandamise töörühma liikmed Kadri Runnel ja Raul Rosenvald.
Kadri ja Raul konverentsil ettekannetega esinemas.
“Ainult kaitsealadest ei piisa metsade elurikkuse säilitamiseks.”
Kadri rõhutas oma ettekandes, et ainult kaitsealadest ei piisa metsade elurikkuse säilitamiseks. Ükskõik kui hästi on kaitsealade võrgustik planeeritud, ei suuda see üksi tagada kogu metsade elurikkuse säilimist. Sageli vajavad metsaliigid oma populatsiooni elujõulisuse säilitamiseks suuremaid ühendatud alasid, kui kaitsealad pakkuda suudavad. Lisaks on ka majandusmetsad koduks paljudele metsaliikidele. Kadri rääkis, et sageli piisaks üsna väikestest muudatustest, näiteks säilikpuude või tüügaspuude alles jätmisest, et need elupaigad seal säiliksid. Paraku jäävad sellised lihtsad ja mitte üldse kulukad lahendused sageli praktilistel põhjustel rakendamata, näiteks seetõttu, et harvesteril oleks lihtsam manööverdada.
Kadri tõi ka välja, et Eestis on umbes 20 000 metsaliiki, kellest 10% moodustavad vaid vanades loodusmetsades elada suutvad põlismetsaliigid. Sellistesse protsentidesse ei saa aga kinni jääda, sest liikide seisund muutub pidevalt ja sõltub metsade seisundist ja majandamisviisidest. Näiteks kui veel kümmekond aastat tagasi said Eestis majandusmetsades elada paljud liigid, kes Skandinaavias elavad vaid põlismetsades, siis täna on olukord aga palju muutunud. Majandusmetsi raiutakse aina nooremana ja elurikkusele olulised elupaigad ei saa seal enam tekkida või eemaldatakse need raie käigus.
“Säästlik metsandus tagab puiduressursi olemasolu samas mahus ka tulevastele põlvedele.”*
Raul selgitas oma ettekandes, et säästlik metsandus tähendab puiduvarude kasutamist viisil, mis tagab puiduressursi olemasolu vähemalt samas mahus ka tulevastele põlvedele. RMK näitel võib aga juba umbes 60 aasta pärast näha männikutes kuni kolmekordset raiemahtude vähenemist. Rahvusvahelise Forest Europe’i kontseptsioon järgi ei tohiks Eestis raiemahud ületada majandatavate metsade netojuurdekasvu. Detailsemalt vaadates ületab Eestis raie netojuurdekasvu juba viimased seitse aastat.
Ühe võimaliku lahendusena tõi Raul välja küpsusdiameetrite kaotamise. See annaks võimaluse eelkõige viljakamatel männikutel kauem kasvada, sest kui praegu raiutakse neid sageli juba 60-aastaselt, siis tegelikult võiks seda teha ka 90–100-aastaselt. Samas ei saa iga puuligi puhul raiet lõputult edasi lükata, kuna puidu kvaliteet väheneb, aga eeskätt on vaja otsida võimalusi, kus seda saab teha.