Tippkeskuse maastike elurikkuse töörühma juht Aveliina Helm oponeeris 26. juunil Helsingi Ülikoolis Pasi Pouta doktoritööd, mis käsitles soontaimede elurikkust linnade rohumaadel.
Doktoritöö edukalt kaitstud. Rohumaade fotod pärinevad Pasi Pouta doktoritööst.
Johan Kotze ja Jussi Lampineni juhendamisel valminud doktoritööst saab välja tuua lihtsad soovitused, kuidas aidata linnade rohumaadel elurikkust suurendada:
- Säilita vanu liigirikkaid niite. Uute niitude rajamine linnadesse on oluline, kuid see ei asenda pika ajalooga poollooduslikke niite, kus kasvavad paljud haruldased taimeliigid.
- Niida harvem. Niitmiskordade vähendamine ja kohalike seemnesegude külvamine aitab rohumaade taimestiku liigirikkamaks muuta.
- Hoolda niite järjepidevalt. Liigirikka taimestiku püsimiseks on vaja sobivat ja pikaajalist hooldust, ainult niiduseemnete külvamisest ei piisa.
- Vähenda toitainete hulka mullas. Taimede mitmekesisuse üks suurimaid vaenlasi linnas on muldade üleväetamine (eriti fosforiga). See soodustab üksikute kiirekasvuliste umbrohuliikide levikut ning tõrjub õrnemad niidutaimed välja.
- Loo eri tüüpi niite. Elurikkuse toetamiseks on vaja nii kuivi, niiskeid, kiviseid kui ka parasniiskeid niite, sest erinevad liigid vajavad erinevaid kasvutingimusi.
- Loo rohevõrgustikke, mitte üksikuid saarekesi. Taimed vajavad levimiseks ühendusi. Linnaplaneerimisel tuleks niidud integreerida ühtseks võrgustikuks. Eriti olulised on siinkohal teeservad, mis on linnades sageli üllatavalt liigirikkad ja toimivad taimedele liikumiskoridoridena.
Mida rohkem on linnades mitmekesiseid rohumaid, seda vastupidavam on linnakeskkond kliimamuutustele. Lisaks on õigesti hooldatud niite sageli ka soodsam hooldada kui intensiivselt niidetavaid murualasid.